Veebruari turuülevaates vaatleme arenguid Tallinna korteriturul veebruarikuu jooksul ja käsitleme hetkel väga aktuaalset teemat – paanikat börsil.
Vaatame kohalikku kinnisvaraturgu. Jaanuar, nagu võis oodata, oli statistika järgi rahulikum kuu. Jaanuariks ei jää kunagi väga palju tehinguid ette, kuna tehingud proovitakse enne jõule lukku saada. Seetõttu oli turul juba jaanuaris näha, et nõudlust on ja inimesed hakkasid kohe aasta algusest aktiivselt otsima ja tegutsema. Kõik see kajastus juba ka veebruari statistikas.
Veebruaris tehti Tallinna korteriomanditega 831 tehingut, millega põrkasime jälle tagasi üles, liikudes edasi väga aktiivsel turul. Oluline on tähele panna, et pakkumiste arv väheneb - nii uute kui ka järelturu korterite osas. Samas nõudlust jätkub, mistõttu ühelt poolt väiksem pakkumine ei luba võib-olla tehingute arvul nii kiiresti kasvada. Kuna kõik ei pruugi leida endale sobivat pakkumist, mis teisalt tähendab ostjate vahel suuremat konkurentsi (müüjaturg), siis võivad hinnad veelgi kerkida.
Kindlasti ei ole asi veel hulluks läinud, aga kui jätkuvalt nõudlust on ja pakkumine veelgi väheneb, siis ilmselt näeme kiiremat hinnatõusu. Praegusel hetkel tähendab see lihtsalt, et kui ostjale objekt meeldib, tuleb otsustada kohe, sest muidu võib see lihtsalt turult kaduda. Tänasel päeval on ühele korterile rohkem kui üks ostja.
Tehinguhinnad kallinesid
Tehinguhindades tegime samuti põrke tagasi ülespoole. Tallinna korterite omandite keskmine ruutmeetrihind oli veebruaris 2405 eurot ruutmeeter. Nagu juba eelnevalt öeldud, on hetkel kokkuvõttes pakkumist vähem kui nõudlust - siin mingit üllatust ei ole.
Jõudes praeguse kriisini ja mõeldes, kuhu turg võiks edasi liikuda, ei saa täna kuidagi mööda börsiuudistest. Oluline on märkida, et info on võetud 10. märtsil, võibolla kunagi peab lastelastele rääkima, mis neil päevil juhtus, aga meedia on tõesti täis viirust ja börsipaanikat.
Tegelikult on asi päris tõsine, sest ehmatus tuli sealt, kust seda üldse ei oodatud. Olid ju finantsturud aastaid tõusnud ja praegune olukord näitas, et turud on tegelikult nõrkadel alustel. Praegune hirm ja igasugused liikumispiirangud on andnud reaalmajandusele korraliku löögi. See ei ole välja mõeldud kriis, mõeldes millise kaotuse turismisektor on pidanud vastu võtma. Seetõttu ongi enamus börse üle maailma praegu väga närvilised - üks päev üles, teine alla.
9. märtsil nägime USA aktsiate suurimat päevast langust pärast eelmist kriisi, täna jälle tõuseme. Eks ole näha, millega asi lõpeb. USA keskpank lõi lauda trumpässa, proovides olukorda leevendada intresside langetamisega.
Kui Euroopas pannakse juba terved piirkonnad ja isegi terved riigid liikumispiirangute alla, siis üksikettevõttele, väikesele või suurele - vahet ei ole, see head ei tähendada.
Kui mõelda, missugune mõju on sel kinnisvarale, siis on siin eriarvamusi – mõned arvavad, et kui USA-s intressimäära langetati, siis see elavdab kinnisvaraturgu, kuna kodulaenu saab nüüd soodsamalt. Kuidas see päriselt mõjub – elame, näeme.
Eestis tundub vähemalt praegu kinnisvara poolt kõik veel korras olevat. Ärikohtumisi ei ole ära jäetud, ei tervislikel ega ka finantsilistel põhjustel.
Liitu uudiskirjaga:
https://www.jormaliivalaid.ee/newsletter