• Jorma Liivalaid

Mida peab teadma muudetud planeeringuga korteri müümisel?


Tänapäeval teevad paljud korteriomanikud oma kodudes suuremaid või väiksemaid ümberplaneeringuid. Kuid müües kinnisvara võib nii pankadel kui ka ostjatel tekkida seoses ümberplaneeringu või selle dokumentatsiooniga mitmeid küsimusi.



Tehes väiksemaid ümberplaneeringuid, nagu näiteks mittekandvate seinte muutmine, kus muudetakse köök avatuks või ehitatakse WC ja vannituba kokku, on suur võimalus, et pangas ei pane haldur seda tähelegi. Seega, kui hruštšovkas on kahe- või kolmetoalises korteris avatud köök, siis pole üldjuhul põhjust pabistamiseks, kuna haldurid teavad seda ning probleemi ei teki.


Teatud planeeringute puhul ehitatakse tavaliselt WC ja vannituba kokku, mistõttu tundubki, et tegemist on justkui tavaplaneeringuga ning sealt mingeid küsimusi ei teki.


Juhul, kui on lihtsam aru saada, et midagi on muudetud, sest on ju kinnisvarakuulutuse piltidelt kohe näha, et korter on ümber ehitatud või on see fikseeritud hindamisaktis, siis pole ka midagi, sest ühegi liigutatud seina pärast pole tehingud veel katki jäänud.


Kui laenuhaldur pangas küsib - ja enamasti küsitakse -, kas korteris on teostatud ümberehitusi ja kas selle kohta mingit dokumentatsiooni on, siis tuleks vastata, et on võimalik saata korteriühistu juhatuse kinnitus tehtud tööde kohta. Kuid see sõltub sellest, millised suhted ühistuga on.


Ühistult kinnituse saamine pole raketiteadus


Ühistu juhatuselt kinnituse saamine on iseenesest lihtne protseduur. Tuleb kokku panna vabas vormis kinnituskiri, kus on näiteks järgmine tekst: „Oleme teadlikud korter 10 ümberplaneeringust ja pretensioone seoses sellega ei ole. Allkiri: korteriühistu Karuohakas. Seejärel tuleb see saata korteriühistu juhatuse liikmele digiallkirjastamiseks ning enamasti sellest pangale täiesti piisab.


Mittekandva seina liigutamisel või kui näiteks köök on ümber tõstetud suisa teise tuppa, võib pank järgmise sammuna küsida veel lisaks ka ehitusteatist. Näiteks Luminor küsis esimest korda ka mittekandva seina liigutamise kohta ehitusteatist.


Juhul kui ehitusteatis tuleb teha, ei maksa ka kohe alla anda. Ühe tehingu puhul näiteks ütlesid ostjad, et pole probleemi, kasutame teist panka, nii kui nii saame parema pakkumise. Kui aga ehitusteatis tuleb vormistada, siis ei maksa meelt heita, kuna tegemist pole väga keerulise protsessiga.


Kuidas koostada ehitusteatist?


Ehitusteatis on enamasti ühesammuline protsess. Esmalt tuleb Ehitisregistrisse laadida üles vajaminevad dokumendid ja seejärel need kinnitada. Tuleb leida projekteerija, kes koostaks esialgse projekti, milline korter nägi välja enne ümberehitust, uue projekti koos muudatustega ja väikese seletuskirja, millised tööd on tehtud. Projekteerija laeb enamasti ise need dokumendid ehitusteatisena EHR-i ülesse ja omavalitsuse ehitusnõunik peab lihtsalt linnukese sinna juurde panema.


Ehitusteatise koostamise kogukulud jäävad üldjuhul 300-400 euro piiridesse ja on väga hea, kui algupärane projekt on olemas, sest see hoiab kokku nii aega kui ka raha.


Kogu protsess ei tohiks võtta üle nädala ja pigem sõltubki ajakulu sellest, kui kiiresti projekteerija vajaminevad projektid koostab.


Dokumentatsioonist rääkides on kindlasti iga olukord täiesti erinev, kuid üldjuhul mittekandvate seinte puhul ei ole vaja enne müüki üleliia muretseda. Pigem tuleks vaadata, kas protsessi käigus tekib küsimusi või mitte.


Kandvate seinte puhul või kui kööki on ümber tõstetud märgruume, on kõvasti suurem tõenäosus, et hindaja tahab selle akti sisse panna või laenuhaldur saab sellest teadlikuks, võiks enne müügiprotsessi algust ehitusteatise juba eelnevalt ära teha. Eriti oluline on see siis, kui objekt ei ole väga likviidne, mistõttu oleks kahju, kui puuduliku dokumentatsiooni pärast kaotaks ainsagi ostja.


Kui olete müümas ümberplaneeringuga korterit, siis pole muretsemiseks põhjust. Küsimuste korral on kindlasti abiks projekteerija või maakler.



Liitu uudiskirjaga:

https://www.jormaliivalaid.ee/newsletter

209 views0 comments